Täna jätkame sisevõtetega samas ruumis, kus eile ning seetõttu jäi ära päeva nõmedaim osa – asjade tassimine.
See eest aga lõpetame öösel kell neli ning siis tuleb kaks vaba päeva laulupeo puhul.
Tänane ohver osakonnati oleks heli.
Neid ma kirjeldaksin kui kõige kunstilisemaid isikuid. Kui eelmises osakonnas kindlapeale säras Alvari isiksus osakonnast endast üle, siis heli töötab hoopis grupilisemalt. Neid on enamasti kolm, neil on kõige lahedam tööjaam, mis on torni kujuline. Nende emotsioonid on lausa vapustavad, see õnn mis nende näol särab, kui saavad hea heli ülesvõtte, seda on nauditav näha. Aga oota vaid, kui keegi juhuslik elanik kõrvaltänavas kogemata oma diiselauto käivitab või kohalik oss oma madalabassilise tümpsuva bemmiga ringi tiirleb läheduses. Siis mobiliseeritakse terve logistikute armee ja saadetakse liikluskorraldajate sauadega vaest rullnokka eemale suunama. Kõrvaltvaatajana on nende perfektsus kaos. See on tunnetus, nuppude pidev kruttimine ja mikrofonide toppimine kaadrisse. Tõenäoliselt, kui film oleks nende teha, viiksid nad mikrofoni lähemale näitlejale kui näitleja enda nina ja kaamera vaadaku ise kuidas ta filmib. Filmigu selga. Selles hoolimata, on nad lahedad ja nende tegevust on väga mõnus jälgida. Võttemeeskonna hipid.
Esmaspäevani.
kõigil on applei tooted. kõigil.
