Its been and interesting last few days. And tiring. We finally got our self an apartment, so the limbo, where we were just staying on someones couch, is finally over. Apartment only has two rooms, for three people, and one of them is living room. So what they did is there is a heavy curtain separating living-room into two and the other two volunteers share the private room. Other than noise, I don’t see much difference for myself from having a totally separate room. Did the usual things, took all the pictures from the sketchbook, hanged them on to the wall. Moved furniture a around a bit and it almost feels like a livable place now. If only I could get a nice carpet and a desk for working, it would be perfect. And some decent non fluorescence lightning, because that thing is not very bright and the cold color of the light, messes up editing on the computer. There was a issue with Cameroon banks, that the accommodation finance and food allowance hasn’t come trough, because there needs to be background checks for money moving from Europe to Africa and it takes time. But we did manage to change some money, so we are finally a bit more free to spend how we want.

Also the internet has been expectedly unstable. This has hindered(a bit expected) my posting schedule. I guess it will stabilize in the next few weeks. Only chance to get online is to use mobile internet but this is limited by bandwidth. So in the office we have separate mobile box, that needs activation every day and has only around 1GB per day. But we haven’t been to the office much. Starting from Monday we are spending more time in the office, but it is for the training week and there is no time to use it. So what I have been doing is switched my mobile to local sim card and bought internet subscription. But this has even higher bandwidth limits and half the time it is not working perfectly. And although I could just order some more bandwidth when I run out, I would have to go to the main street and find a vendor who would recharge my card. And we rarely have time for this, specially that for now we are not allowed outside after six, when it is dark. This all is meaning, that although I have videos and pictures already ready, there has been no way to post them. In the next couple of days, we will be also going to visiting another city and I don’t think it will get any better. I guess I have to come up with my own solution and work out a way to optimize bandwidth usage.

Talking about not working things, my main camera is showing the signs of problems. Camera is thinking I am pressing the flash button al the time, so now there is a permanent tape on it keeping the pop up flash closed. Another similar camera, had excactly the same issue yesterday, so I guess it is do to with the weather. Lets hope it keepts itself together. Also, every time I open up my laptop, there are ants on my screen. And I wish, it would be only screen saver and not real ants.

We were visiting a wedding on Saturday, but it seemed to be more like African version of US wedding. I don’t think that helped that the wedding seemed to be for richer than average person. It seems overall, that Buea, place where we are located is what I would call Europe in Africa. It is quite similar overall. There are a lot of universities here. It seems, from outsides perspective, and I haven’t been here long, that they are having housing bubble. This explains the prices, this explains the whole city. This also means that it will end at one point, but by that time we will be long gone.

Cars are all beaten up. Only way to buy a car here is to import it from Europe, US or Asia. And Cameroon has high import tax to add to the final price, so a car that would cost around 1k-2k in Europe, can easily go for 3000 euros in here. This explains also why there are not so much spare parts and cars are driven until they really just die. Solution for that would be motorbikes and bicycles, that are cheaper, but if one is going to import something from far away, why bother with a bike when it is possible to import motorbike. Specially with local dusty and muddy roads, it explains why the motorbikes are so popular and bicycles are so rare.

For the pictures, I have a choice from our Monday. It was mostly in office training day and some hangout at local governors office. If you have any questions or requests, what should I do or look into, let me know. If you have my contact, good, if not just send an email creativitasnova ät gmail dot com. I will be super excited to hear your feedback and opinions.

 

 

 

 

[su_spoiler title=”Tõlge” icon=”plus-circle”]roosa mees

Viimased päevad on olnud huvitavad. Ja väsitavad. Me lõpuks saime enda elamise, mis tähendab, et limbo tantsimine, kus me magasime lihtsalt kellegi diivanil, on lõpuks läbi. Elamises on kaks tuba, millest üks on elutuba ja kolm inimest. Lahendus sellele oli paksu kardina riputamine keset tuba, mis jagas elutoa kaheks. Kaks teist vabatahtlikku läksid teise tuppa. Peale müra, ei näe ma suurt vahet sellega, kui mul oleks täiesti eraldi tuba. Tegin neid asju, mida tavaliselt, võtsin enda visandatud pildid ja riputasin need seinale. Liigutasin veidi mööblit ringi ja nüüd tundub, et siin saab peaaegu täitsa elada. Kui ainult ma saaks ilusa vaiba ja laua, mille taga töötada, siis oleks koht ideaalne. Ja mõnda normaalset mitte-luminofoor valgustust, kuna see pole väga hele ja selle külm valgus segab videotöötlust. (Tõlkija: Luminofoorlambi pirn on pikk sirge (valge) toru, kasutatakse poodides.) Mingi probleem oli Kameruni pankadega, et elamisraha ja toidu kompensatsioon ei ole üle tulnud, sest nad tahavad teha taustauuringuid, kui raha liigub Euroopast Aafrikasse ja see võtab aega. Kuid me suutsime veidi raha ringi vahetada, niiet nüüd saame veidi vabamalt valida, millele me seda kulutame.

Samuti internet on olnud ootuspäraselt ebastabiilne. See on veidi seganud (natuke eeldatav) minu postitamise graafikut. Ma pakun, et see stabiliseerub järgmiste nädalate jooksul. Ainuke võimalus internetti saada on läbi mobiilse interneti, kuid selle on piiratud andmesidemaht. Kontoris on eraldi mobiilse interneti ruuter, kuid see vajab iga päev aktiveerimist ja sellel on ainult 1GB suurune andmesidememaht (Tõlkija: 1GB pole väga suur suurus, arvestades veel ka, et see on 3 inimese peale jagatud). Kuid me pole väga palju kontoris viibinud. Esmaspäevast alates veedame rohkem aega kontoris, kuid see on väljaõppe nädal, niiet aega interneti kasutamiseks väga ei jätku. Lahendanud olen probleemi nii, et ostnud kohaliku sim-kaardi koos interneti teenusega. Kuid sellel on veelgi suuremad andmesidepiirangud ja pooltel kordadel see ei tööta korralikult. Ja kuigi ma saaks teenuse limiit tõsta, kui see otsa saab, siis selleks peaks minema ma peatänavale ja leidma pakkuja, kes tõstaks mu limiiti. Ja harva on meil aega selleks, eriti nüüd, kui meil pole lubatud tänaval liikuda peale kella kuute, kui on juba pime. See kõik tähendab, et kuigi on mul pildid ja videod kõik valmis, pole mul mingit võimalust neid postitada. Järgmiste päevade jooksul külastame me ka ühte teist linna ja ma ei arvan, et olukord ei muutu paremaks. Tõenäoliselt pean ma ise lahenduse leidma ja optimeerima oma internetikasutust.

Rääkides nüüd mittetöötavatest asjadest, minu peamisel kaameral esinevad mõned probleemid. Kaamera arvab koguaeg, et ma vajutan välgu nuppu ja nüüd on välk teibiga kinni kleebitud, et ta koguaeg välja ei hüppaks. Teine sarnane kaamera näitas samasugust probleemi, niiet ma arvan, et probleem võib olla kliimas. Loodame, et kaamera hoiab ennast koos. Samuti, igakord kui ma avan oma sülearvuti, siis seal on sipelgad ekraanil. Oleks need siis ainult digitaalsed ja mitte päris sipelgad.

Laupäeval külastasime me pulma, kuid see tundus olevat rohkem ameerika pulma aafrika versioon. Ma arvan, et sellele ei aidanud kaasa fakt, et pulm paistis olevat ainult rikkamatele inimestele. Tundub üldiselt, et Buea, kus me viibime, on miski, mida mina kutsuks euroopa aafrikas. See on üpris sarnane üldpildis. Siin on palju ülikoole. Tundub, väljaspoolt vaadatuna ja ma pole kaua siin veel olnud, et neil toimub siin elamubuum. See selgitaks hindu, see selgitaks kogu linna. See tähendab samuti, et ükshetk tuleb sellele lõpp, kuid selleks ajaks oleme me siit juba ammu kadunud.

Autod on kõik mõlgitud. Ainuke võimalus siin autot osta on see sisse tuua Euroopast, Ameerikast või Aasiast. Ja Kamerunil on ka kõrge importmaks, mis lisandub lõplikule hinnale, niiet auto mis maksaks Euroopas 1000-2000€, võib siin kergesti maksa 3000€. See seletab, miks pole siin ka väga palju varuosi ja autodega sõidetakse nii kaua, kuni nad enam ei tööta. Lahendus selle jaoks võiks olla mootorrattad ja jalgrattad, mis on odavamad. Kuid kui hakatakse juba midagi nii kaugelt sisse tooma, siis miks piirduda jalgrattaga, kui on võimalus importida mootorratas. Eriti pidades silmas kohalikke tolmuseid ja mudaseid teid, võib leida seletuse sellele, miks mootorrattad on nii populaarsed ja jalgrattad on nii haruldased.

Pildid on valitud esmaspäevast. See koosnes peamiselt väljaõppest kontoris ja natuke veetsime aega kohaliku kuberneri kontoris. Kui teil on mingeid küsimusi, soove mida ma peaks tegema, siis andke teada. Kui teil on minuga kontakt olemas, siis on hästi, kui mitte, siis saatke mulle lihtsalt e-mail aadressile creativitasnova ät gmail punkt com. Ma oleks ülirõõmus, kui kuuleksin teie tagasisidet ja arvamusi.[/su_spoiler]

I arrived in Brussels in one piece. We flew quite a small plane, and from there on, I can call myself a minority. I think I would leave quite a big hole in the story, if I wouldn’t talk about it. Starting from the waiting area in Brussels airport, first time I felt I cant blend in without making any effort. I could count on my fingers all the light skinned people in the airplane. And it wasn’t the smallest one either. Dont get me wrong, I am quite used to people of all kinds, but being a so different myself, being minority, that was all new. And there was nothing I could do. In Turkey, one could still play out Turkish person and not be taken as foreigner. In here, doesn’t seem like it. Although, I am sure it will change considerably, probably because it is such a big difference for me, even if it might not be for the locals.(later note: there has been already couple times where kids or people shout “white man coming”. I have no opinion currently on this)

Other than that… it is hot and humid. I can already see all these electronical problems I am going to have with the equipment I bought with me. Airport itself, seemed to me, coming from Brussels Airport, like abandoned building. But not in a all bad sense. I enjoyed how all the xray machines were set aside and forgotten, and security checked bags by their size. How once it was a brand new architectural marvel, now it has broken windows with cross drawn on them. But it works. It works for them and it should. How the fridges in local food joint, across the airport are rusted with battle scars, but the cook has beats by dr dre headphones on.

At first, I wasn’t sure how much I can take pictures, and as I felt that I have to spend the next ten hours in the airport, I wouldn’t want to get any excess unwanted attention, that I already had too much, I decided to keep everything that was capable to of recording in the bag.

After first impression, and again and again experiencing being the only white person in the area, I discovered nothing works. No WiFi is letting me connect, no provider is allowing me to connect my European sim card(might it be that Elisa doesn’t have contract with any locals? There hasn’t been anyone previously trying to get Estonian number working in here?). This lead to a rather helpful person trying to sell me his phone, and as I had to spend there anyway the next half of the day, I kept listening. After getting the price down from 80 to 20, and hour long back and forth exchange, I decided to not take it. And I think it was good idea, because afterwards, I bought sim card with occasional internet for now useless Estonian phone. This seems to be he only reasonable way to get online.

Now for the visual. The most reasonable think I took with me? GoPro. Thing is so small, that nobody notices that I have a camera or that I am filming. Attention is anyway quite big and seeing as another volunteer, with DSLR gets “no picture” signed, I feel it was really beneficial. Although, question arises, when will I have time to edit  it and how is it possible to upload videos from here.

 

Pictures are in reverse time order. Dont ask why or how.

[su_spoiler title=”Tõlge” icon=”plus-circle”]100 frangine internet

Jõudsin Brüsselisse ühes tükis. Lendasime üpris väikse lennukiga ja sealt maalt võin ma ennast kutsuda vähemuseks. Ma arvan, et ma jätaks üpris suure augu loo sisse, kui ma ei räägiks mis juhtus. Alustades ootealast Brüsseli lennujaamas, esimest korda tundsin ma, et ma ei suuda sulanduda massi ilma, et ma midagi tegema ei peaks. Ma võisin oma valgetel sõrmedel üles lugeda lennuki peal olevad heleda nahaga inimesed. Ja see polnud mitte just kõige väiksem lennuk. Ärge saage minust valesti aru, ma olen üpris harjunud igasuguste erinevate inimestega, aga olla nii erinev ise, see oli midagi uut. Ja ma ei saanud midagi selle vastu teha. Türgis vähemasti sai justkui näidata, et sa oled türklane ja kohalik. Siin ei tundu see nii. Samas ma olen kindel, et see muutub arvestatavalt, tõenäoliselt sellepärast, et see on nii suur erinevus mulle, isegi kui see pole nii suur muutus kohalike jaoks. (hilisem tähelepanek: on juba mõned korrad juhtunud, kui lapsed või inimesed hüüavad “valge mees tuleb”. Mul pole mingit arvamust sellest praegu veel.)

Peale selle… siin on kuum ja niiske. Ma juba näen vaimusilmas neid probleeme elektriseadmetega, mis ma kaasa tõin. Lennujaam ise, vähemasti Brüsselist tulles, tundus nagu mahajäetud hoone. Kuid üldse mitte halvas mõttes. Mulle meeldis, kuidas kõik läbivalgustusseadmed olid kõrvale pandud ja unustatud, ning turvakontroll kontrollis pagasit suuruse järgi. Kuidas kunagi oli see tuttuus arhitektuuri ime,siis nüüd on lennujaamal katkised aknad millele rist peale joonistatud. Kuid see töötab. See töötab nende jaoks ja see peakski. Kuidas külimikud kohalikus toidukohas, üle terve lennujaama on roostetanud “lahinguhaavadega”, kuid kokal on beats by dre kõrvaklapid. (Tõlkija: beats by dre- kallid ja populaarsed kõrvaklapid.)

Esmalt, ma polnud kindel kui palju pilte ma saan teha ja kuna ma pidin järgmised kümme tundi lennujaamas veetma, siis ei tahtnud ma üleliigset tähelepanu, mida mul oli niigi liiga palju. Ma otsustasin kõik, mis suutis pildistada, jätta kotti.

Pärast esimest muljet, ja ikka ja jälle olles ainuke valge inimene piirkonnas, ma avastasin, et mitte midagi ei tööta. Mitte ükski WIFI (Tõlkija: traadita internet) ei lasnud mul endaga ühendada, mitte ükski mobiilsidevõrk ei lase mul Euroopa sim-kaardiga võrku ühendada (võibolla pole lihtsalt Elisal mitte ühtegi lepingut kohalikega? Pole siin ju keegi varem Eesti numbrit tööle üritanud saada?). See viis mind kokku üpris abivalmis inimesega, kes tahtis mulle müüa enda telefoni ja kuna ma pidin järgmised pool päeva seal niikuinii passima, siis ma jäin teda kuulama. Pärast seda kui ma sain hinna 80 pealt alla 20 peale ja peale edasi-tagasi vahetust, otsustasin ma siiski telefoni mitte osta. Ja ma arvan, et see oli hea otsus, sest hiljem ostsin ma sim-kaardi koos juhusliku internetiühendusega, nüüd kasutu Eesti telefoni jaoks. See tundub ainuke mõistlik viis, kuidas internetti saada.

Nüüd visuaalse poole juurde. Kõige parem asi, mis ma kaasa võtsin? GoPro. (Tõlkija: GoPro on ruubikukuubikust veidi väiksem veekindel ja põrutuskindel kaamera sobilik filmimiseks ja pildistamiseks.) See on nii väike, et keegi ei pane isegi tähele, et mul on kaamera või, et ma filmin. Tähelepanu on niigi suur ja nähes kuidas teine vabatahtlik DSLR-ga (Tõlkija: rahvakeeli peegelkaamera) saab märguande “mitte pildistada”, tunnen ma ennast väga rahulolevalt. Samas tekib küsimus, kuna on mul aega videosid lõigata ja kuidas on neid võimalik siit üleslaadida.

Pildid on tagurpidi järjekorras. Ärge küsige miks või kuidas.[/su_spoiler]

I am alive. I guess. No working phone, no stable internet yet. Lets see how it goes.

[su_spoiler title=”Tõlge” icon=”plus-circle”]Elus

Ma olen elus. Ma arvan. Pole veel töötavat telefoni, stabiilset internetti. Vaatame kuidas läheb.[/su_spoiler]

I’ve said my goodbyes, I’ve worn my winter clothes, I’ve seen the pale people. Now it is time to shed the skin and fly away south. Departure will be around 6.30 from Riga, meaning I am already on the road sitting in a car driving to Latvia. With one quick 2h stop in brussel, I will be in Cameroon tomorrow at 16.00 local time. Local time, should be only hour-two different from us. Means, it will be 18.00 in Estonia. Then five hour roam around the airport, followed by three hour drive with a taxi to my final destination. Next time I will be able to access internet, might be while. Still, there will be regular updates, at least twice a week, depending on the possibilities. So… Subscribe, share and I will be back before the spine of the summer is broken.

 

Youtube for regular videos: www.youtube.com/user/toktorify

Subscribe!

[su_spoiler title=”Tõlge” icon=”plus-circle”]Teekonna algus
Ma olen öelnud oma hüvastijätud, ma olen kandnud oma talveriideid, ma olen näinud kahvatuid nägusi. Nüüd on aeg kasukas maha jätta ja lõunasse lennata. Väljalend toimub umbes 6.30 Riiast, mis tähendab, et ma olen juba teel Lätti. Pärast ühte kiiret kahetunnist peatust Brüsselis, jõuan ma homme kell 16.00 kohaliku aja järgi Kameruni. Kohalik aeg peaks ainult 2 tundi erinema meist. Tähendab, Eestis aja järgi jõuan kell 18.00. Siis 5-tunnine hulkumine lennujaama ümber, millele järgneb 3-tunnine taksosõit lõpliku asukohta.  Võib minna tükk aega, enne kui ma järgmine kord interneti ligidusse saan. Siiski võite oodata regulaarseid uuendusi siia blogisse, vähemasti kaks korda nädalas, olenevalt võimalustest. Niisiis, märkige see leht endale üles, jagage ja ma olen tagasi enne kui suve selgroog on murtud.

Youtube regulaarsete videote jaoks: www.youtube.com/user/toktorify

[/su_spoiler]