Mulle on justkui suvi kätte jõudnud. Ainult ilma selle soojata, mis vahepeal oli. Mida aeg edasi, siis ainuke asi mida igatseda on, on igapäevane kindel tegevus. Olla keegi, kes ei pea ülesannete väljamõtlemiste pärast muretsema, on omamoodi nauditav. Isegi rahustav. Vastupidiselt aga olen ma hetkel ise enda ülemus. Kõik need asjad, mis jäid suvel stoppama ja tegemata, tuleb tagantjärge ette võtta. Ja peab endas ise leidma tahtejõudu ja kohusetunnet, et neid teha (nad said siiamaani oodata, miks mitte edasi?). Alates sellest kas auto peaks parandusse minema kuni nende maalide ärapanekuni, mis mu toanurgas on seisnud juba pool aastat (keegi tahab mõnda lihtsat maali endale osta või laenata seinale? Väga sisekujunduslikud maalid on. Kirjutage, creativitasnova@gmail.com).

Ühe suutsin ka enda seinale panna, teine tuleb veel. Aga rohkem küll ei mahu.

Öösel käisin jalutamas ja nautimas seda, et ei pea hommikul tõusma.

Olime sügavalt vaimustuses sellest rongist. Sellepärast on see kahel pildil.

Vahelduseks käisin Tallinnas. Siis kui kõigil teistel algab kool, ei alga mul midagi.

 

 

 

 

Kas ma olen kurb? Mitte eriti. Kas ma olen rõõmus? seda ka otseselt mitte, kuigi vaba unereziim on tore vahelduseks. Nagu Istanbulist tagasi tulles, “kui eelmine ei lõppe, ei saa uus seiklus alata”

 

 

Hotell kus ööbisime.

 

Ei, meil ei olnud tulekahjut.

 

Küll aga käisid arstid platsil. Ilma vilkuriteta, said hoopis kiire ringkäigu võtteplatsil.

 

Üllatavalt külm oli, eriti kui teinekord pidi paigal olema päris mitu tundi. Seetõttu oli meil ka päris soojad ahjud.

 

Väga armas koer oli.

 

Kraanikauss.

 

Suur isa ja juht julgustamas väikesi mesilastöölisi oma head tööd jätkamas. Teisesõnaga Esko segamas töötegijaid.

 

Järsku karjuti LÕUNA LÕUNA LÕUNA LÕUNA LÕUNA ja oligi läbi. Nelikümendmisiganespäeva võtteid. Ei olnud enam homset call sheeti ega ka toitlustust(ilmselgelt, mida ma igatsen?). Ainult suuuuuur suur pakkimine. Pikalt pärast seda kui enamus oli lahkunud, jäid platsile veel logistika, valgus, kunst ja kaamera. Meil läks isegi hästi, saime suhteliselt kiirelt asjad kokku. Ülejäänutel läheks veel päev otsa.

 

Viimase võttepäeva kohta tuleb veel eraldi postitus, aga seniks

Kas ma mainisin et homme on viimane võttepäev?

See lamp otsustas esimese päeva hommikul ebatöötada. Aga no teha pole midagi. Õnneks annavad meil asjad tavaliselt alla kohe esimesel hetkel. Pärast oleks totter poole filmimise pealt otsustada kas esimene osa on vaja uuesti filmida kui midagi radikaalselt muutub.

 

Kitsepiima pakub meile uus catering. Otse kitsedelt.

 

Vaade võtteplatsile teiselt poolt.

 

Võtted toimuvad Kastolatsi kirkus. Aga ainult kirikust ei piisanud, pidime ehitama pea terve maja sinna juurde. Ilmselgetel põhjustel ei või ma seest pilte teha ja üles riputada. Teise külje jätsin homseks.