Tänane võttepäev toimus täielikus džunglis. Temperatuur ning niiskus, ja eriliselt vegetatsioon andsid eestimaise vihmametsa tunde kätte. Korra tuli isegi päris pilv üles, ning selleksajaks kui kõik oli vihmakindlaks tehtud, oli kaks piiska alla tulnud ja lasi lämmatav niiskus edasi. Võtted toimusid ülekasvanud aias, mis asus augus. See ei aidanud tuulele ka eriti kaasa. Ainuke võimalus normaalselt olla, oli mitte liikuda ja lamada. Aga seda häirisid igalpool asutsevad punased sipelgad (ja muud loomad, vt. viimast pilti), ning väga tihe päev. Täna oli jälle platsil kaks kaamerat ning pean 30 näitlejat. Üllatavalt suutsime püsida terve päev graafikus, tõenäoliselt suure juhi ja liidri pidevale piitsutamisele “Mida on meil veel õnneks vaja?” ja “pole mingit proovi vaja, kohe võttesse”. Igatahes toime tulime, ning üle mitme päeva lõpetasime graafiku kohaselt ilma lõppu kiirustamata. Väga aitas ka teise kaamera olemasolu, kui üks vahetas objektiivi, sai teine samalajal filmida.

Teine kaamera. Parempoolse härrase kutsung/nimi on Pruun. Miks, sellele pole ma veel jälile saanud.

Leidsin endale uue sõbra. Temal oli aega minuga tegeleda. Näpp on must ja katki, nagu arvata võib, võtetest.

PS. Kuidas panna helimeeste nägu rõõmust särama? Kui sa tood välja akud generaatori asemel.

Kuidas panna helimehi närviliselt torisema? Käivita kaks tänavat eemal vana diiseauto.