Mul on kahtlane tunne et nägin ookeanit esimest korda. See ei läinud hästi. Kohtusin mingi rouge wave väikevennaga ning soolatasin üle nii oma püksid, tossud ja sokid. Ohutus kauguses tuli ei kuskilt igaltpoolt üks hetk vesi, ning mul polnud võimalustki selle eest pääseda. Nüüd on jalanõud mõnusalt soolatriipudega kaetud, pessu ma neid aga enne eestist ei saa panna, sest alternatiivi mul pole. Arvestades, et siin pole siseruume, nagu meil külmas põhjas, kus ennast soendada siis loodan et haigeks ei jää.

 

Lisan ka paar steretüüpset pilti Portost ja kividest