Suurim võttekoht on nüüdseks läbi ja lõhki ära filmitud. Kolm päeva kahe kaameraga 12-14h päevas , ma usun et materjali on küll ja küll. Muidugi, alati võiks rohkem ning paremini. Tänase päeva jooksul tõenäoliselt lõpetatakse ka võtteplatsi koristamine ära ning läinud me olemegi sellelt ristmikult ja tänavalt. Edasi liigume siseruumidesse hoopis teises kandis.
Tuleb välja, et ma ei tea midagi Eesti filmimaastikust. Eelnev isik, keda ma arvasin kuulvat Pruuniks, on hoopis Pruul. Väga lahe inimene igatahes (ja tema filmide ajalugu on pea sama lahe kui ta ise).
Meil käivad tihtipeale erinevad meediakanalid pildistamas ja filmimas. Hea meelega võtame nad vastu ning laseme teha neil oma asja. Seekord jäid pildipeale Õhtulehe inimesed (nende artikkel/videolugu http://www.ohtuleht.ee/589387/supilinna-salaseltsi-autor-mika-keranen-palusin-et-tehke-korralik-actionfilm)
See kardi kere, mis me laenuks saime, olevat võitnud nõukogude liidus terve rida võistlusi. Nägi välja kasutatud, kuid üldsegi mitte halvas seiskorras. Nö. Prototüüp kere.
Võtetel on kaks võimalust. Kas aega on vähe või liiga palju. Kui toimub koha ümberehitamine, sättimine, näitlejate proovid, puhkab tehniline meeskond. Kui toimub kaamera, valguse üles seadmine, toimub filmine, puhkab teine pool seltskonnast.
Kas ma mainin juba meie helimeeskonna armastust diiselmootorite vastu? Kontrollitakse kas see auto kavatseb veel kaua manööverdada.