The fairytale of fisherman and an oil rig

Well, it is a way of life anyway, if not a fairytale. Although the whole south province of the country is quite poor and lives from the fish from the ocean, there were signs of businesses doing quite well. I guess the oil refinery and production plant that was built was up to par even with European standards. After a bit of research it seems the oil rig we saw next to the fishing village belongs to only Cameroon owned oil company. But where the money is going and is it even reaching anyone locally, I couldn’t tell. At the same time, life goes on. Men go fishing, day and night, bring it back to the shore where women spend their days selling. Every morning boats arrive and start offloading fresh fish. Limbe itself is one of the most touristic places in Cameroon, famous for it’s black sand beaches and great waves among surfers.

Another thing that I seem to notice more and more is that Cameroon could have been way more developed, especially Limbe. There are signs of well built resorts, signs that there was once money for building things on par with European standards. But at some point the spending stopped and now all that is left are old half luxury hotels that are slowly breaking down and becoming forgotten. There is no spending anymore on the upkeep of once fancy houses and places. There are comments online, that it is bad management on Cameroon ministry of tourism part and in this scenario it would fit. But was it really like that, I can’t confirm. It reminds me of old soviet architecture, as in sense grand-once-now-forgotten. In fact, if I have any dream of how life might have been in the late soviet union, I would take this place as example. Almost empty resorts, still clean, but in really need for a fix up, for the last 10 years. The people who work there, it seems they still try to keep the image of quality places, but the broken ocean pool, the rusted trough railings, the soviet like cafeteria cant be hidden. And they are back where they were before, fishing. Keeping their lives together with fish, instead of trying to exploit the magical natural black sand beaches and wonderful nature. They have fantastic wildlife reserve and world famous botanic garden, that still seem to be quite well functional, but soon to be needing an upgrade. It could have been the next Hawai, keeping up the Cameroon economy, now it just a forgotten resort, in some long forgotten place in the old soviet union.

 

If this seemed too depressing for you, you should be happy to know that this might not be the reality at all. We have seen and even been to some quite well kept beach resorts. The fact that some of them are deteriorating, might be just bad business practices. Limbe is still world famous among surfers and tourist, who come to Cameroon just for Limbe.

If I were to compare the two, Limbe and Buea I would say  that Limbe is what would fit in the stereotypical tourist place. People know that white skin is possible income and they act more according to this. In Buea, I would say it is more straightforward interaction. We get yelled White man occasionally, but they are mostly just curious. Reactions have been mostly positive, starting from kids being fascinated with our white skin to just waving. There has been some negative feelings also towards us, but I take it as honest interaction. I don’t think I would see it in some more well known place, where the walking wallet stereotype is suppressing real interactions.

As the access online has been more than hectic, I am using this rare chance to upload a bit more. A total of 34 pictures, almost full film from our trip to Limbe.

 

 

[su_spoiler title=”Tõlge” icon=”plus-circle”]Limbe on muinasjutt kalamehest ja nafta puurtornist

Muinasjutt kalamehest ja nafta puurtornist No, see on eluviis, kui mitte muinasjutt. Kuigi kogu lõuna pool riigist on üpris vaene ja elatab ennast kalastamisega ookeanist oli seal on märke, et äri läheb päris hästi. Ma arvan, et naftatöötluse ja tootmise tehas, mis ehitati, oli võimeline isegi Euroopa standartitele vastama. Pärast mõningast uurimist tundus, et puurtorn, mida me nägime kaluriküla kõrval kuulus ainukesele Kameruni naftafirmale. Kuid kuhu see raha läheb ja kas see üldse jõuab kohalikeni, seda ma ei suutnud välja mõelda. Samal ajal elu läheb edasi. Mehed lähevad kalale päeval ja öösel, toovad selle kaldale, kus naised veedavad oma päeva seda müües. Iga hommik paadid saabuvad ja alustavad kala mahalaadimist. Limbe ise on üks kõige turismisoodsamaid kohti, kuulus surfarite hulgas oma musta liivaga randade ja suurte lainetega.

Teine asi, mida ma ma märkan üha rohkem on see, et Kamerun võiks olla palju rohkem arenenud, eriti Limbe. Siin on märke hästi ehitatud kuurortitest, märke, et siis oli kunagi raha, et ehitada Euroopa standartitele vastavalt. Kuid mingi hetk raha kulutamine lõppes ja nüüd on sellest kõigest järel ainult vanad poolvalmis luksushotellid, mis vaikselt lagunevad ja vajuvad unustuste hõlma. Ei kulutata enam raha, et kunagi uhkeid hooneid üleval pidada. Kommentaarid veebis väidavad, et selle põhjus on halb korraldus Kameruni tursimiministeeriumi poolt ja see põhjendus sobiks eelmainitud stenaariumisse. Kuid oli see tõesti nii, seda ei suuda ma kinnitada. See meenutab mulle vanu nõukogudeaegseid arhitektuuri saavutusi selles mõttes, et kunagi uhke, nüüd unustatud. Õieti, kui mul on mingi nägemus, kuidas elu nõukogude aja lõpul võis välja näha, siis võtaks ma selle koha näidiseks. Peaaegu tühjad kuurordid, veel puhtad, kuid hädasti vajavad remonti juba viimased 10 aastat. Inimesed kes seal töötavad üritavad jätta kohast kõrgkvaliteedilist muljet, kuid katkist ookeani basseini, läbiroostetanud käepidemeid ja nõukogudeaega meenutavat kohvikut ei saa peita. Ja nad on tagasi seal kus enne, kalastamas. Üritavad oma elu elada kalastades ja mitte kasutades ära võluvaid musta liivaga randu ja imelist loodust. Neil on fantastiline looduskaitseala ja maailmakuulus botaanikaaed, mis tundub veel töötavat üpris hästi, kuid varsti on vajamas uuendamist. See oleks võinud olla “uus Hawaii”, arendades Kameruni majandust, kui nüüd on see lihtsalt unustatud kuurort kuskil ammu unustatud vanas nõukogude liidus.

See võib tunduda masendav teie jaoks, kuid rõõmustav fakt on see, et see võibolla polegi reaalsus. Me oleme näinud ja käinud mõnes päris hästi ülalpeetavas ranakuurordis. Fakt, et mõned neist lagunevad võib olla lihtsalt halvas äripraktikas. Limbe on ikka kuulus surfarite ja turistide hulgas, kes tulevad Kameruni just Limbe-i pärast.

Kui ma peaks võrdlema neid kahte, Limbe-I ja Buea-d, siis ma ütleks, et Limbe on miski mille ma paigutaks stereotüüpse turismikoha kategooriasse. Inimesed teavad, et valge nahk tähendab võimalikku sissetulekut ja nad käituvad sellele vastavalt. Buea-s ma ütleks, on inimesed rohkem uudishimulikud. Reaktsioonid on olnud üldiselt positiivsed, alustades lastest kes on lummatud meie valgest nahast, kuni lihtsalt lehvitamiseni. On olnud ka negatiivsed tundeid meie vastu, aga ma võtan seda kui ausat suhtumist. Ma ei usu, et ma näeks seda mõnes rohkem tuntud kohas, kus kõndiva rahakoti stereotüüp summutab reaalse suhtluse.

Kuna internetiühendusele ligipääs on olnud rohkem kui heitlik, siis kasutan ma harukordset võimalust üleslaadida natuke rohkem. Kokku 34 pilti, peaaegu täielik film meie reisist Limbe-i. [/su_spoiler]

no comments necessary

Its been and interesting last few days. And tiring. We finally got our self an apartment, so the limbo, where we were just staying on someones couch, is finally over. Apartment only has two rooms, for three people, and one of them is living room. So what they did is there is a heavy curtain separating living-room into two and the other two volunteers share the private room. Other than noise, I don’t see much difference for myself from having a totally separate room. Did the usual things, took all the pictures from the sketchbook, hanged them on to the wall. Moved furniture a around a bit and it almost feels like a livable place now. If only I could get a nice carpet and a desk for working, it would be perfect. And some decent non fluorescence lightning, because that thing is not very bright and the cold color of the light, messes up editing on the computer. There was a issue with Cameroon banks, that the accommodation finance and food allowance hasn’t come trough, because there needs to be background checks for money moving from Europe to Africa and it takes time. But we did manage to change some money, so we are finally a bit more free to spend how we want.

Also the internet has been expectedly unstable. This has hindered(a bit expected) my posting schedule. I guess it will stabilize in the next few weeks. Only chance to get online is to use mobile internet but this is limited by bandwidth. So in the office we have separate mobile box, that needs activation every day and has only around 1GB per day. But we haven’t been to the office much. Starting from Monday we are spending more time in the office, but it is for the training week and there is no time to use it. So what I have been doing is switched my mobile to local sim card and bought internet subscription. But this has even higher bandwidth limits and half the time it is not working perfectly. And although I could just order some more bandwidth when I run out, I would have to go to the main street and find a vendor who would recharge my card. And we rarely have time for this, specially that for now we are not allowed outside after six, when it is dark. This all is meaning, that although I have videos and pictures already ready, there has been no way to post them. In the next couple of days, we will be also going to visiting another city and I don’t think it will get any better. I guess I have to come up with my own solution and work out a way to optimize bandwidth usage.

Talking about not working things, my main camera is showing the signs of problems. Camera is thinking I am pressing the flash button al the time, so now there is a permanent tape on it keeping the pop up flash closed. Another similar camera, had excactly the same issue yesterday, so I guess it is do to with the weather. Lets hope it keepts itself together. Also, every time I open up my laptop, there are ants on my screen. And I wish, it would be only screen saver and not real ants.

We were visiting a wedding on Saturday, but it seemed to be more like African version of US wedding. I don’t think that helped that the wedding seemed to be for richer than average person. It seems overall, that Buea, place where we are located is what I would call Europe in Africa. It is quite similar overall. There are a lot of universities here. It seems, from outsides perspective, and I haven’t been here long, that they are having housing bubble. This explains the prices, this explains the whole city. This also means that it will end at one point, but by that time we will be long gone.

Cars are all beaten up. Only way to buy a car here is to import it from Europe, US or Asia. And Cameroon has high import tax to add to the final price, so a car that would cost around 1k-2k in Europe, can easily go for 3000 euros in here. This explains also why there are not so much spare parts and cars are driven until they really just die. Solution for that would be motorbikes and bicycles, that are cheaper, but if one is going to import something from far away, why bother with a bike when it is possible to import motorbike. Specially with local dusty and muddy roads, it explains why the motorbikes are so popular and bicycles are so rare.

For the pictures, I have a choice from our Monday. It was mostly in office training day and some hangout at local governors office. If you have any questions or requests, what should I do or look into, let me know. If you have my contact, good, if not just send an email creativitasnova ät gmail dot com. I will be super excited to hear your feedback and opinions.

 

 

 

 

[su_spoiler title=”Tõlge” icon=”plus-circle”]roosa mees

Viimased päevad on olnud huvitavad. Ja väsitavad. Me lõpuks saime enda elamise, mis tähendab, et limbo tantsimine, kus me magasime lihtsalt kellegi diivanil, on lõpuks läbi. Elamises on kaks tuba, millest üks on elutuba ja kolm inimest. Lahendus sellele oli paksu kardina riputamine keset tuba, mis jagas elutoa kaheks. Kaks teist vabatahtlikku läksid teise tuppa. Peale müra, ei näe ma suurt vahet sellega, kui mul oleks täiesti eraldi tuba. Tegin neid asju, mida tavaliselt, võtsin enda visandatud pildid ja riputasin need seinale. Liigutasin veidi mööblit ringi ja nüüd tundub, et siin saab peaaegu täitsa elada. Kui ainult ma saaks ilusa vaiba ja laua, mille taga töötada, siis oleks koht ideaalne. Ja mõnda normaalset mitte-luminofoor valgustust, kuna see pole väga hele ja selle külm valgus segab videotöötlust. (Tõlkija: Luminofoorlambi pirn on pikk sirge (valge) toru, kasutatakse poodides.) Mingi probleem oli Kameruni pankadega, et elamisraha ja toidu kompensatsioon ei ole üle tulnud, sest nad tahavad teha taustauuringuid, kui raha liigub Euroopast Aafrikasse ja see võtab aega. Kuid me suutsime veidi raha ringi vahetada, niiet nüüd saame veidi vabamalt valida, millele me seda kulutame.

Samuti internet on olnud ootuspäraselt ebastabiilne. See on veidi seganud (natuke eeldatav) minu postitamise graafikut. Ma pakun, et see stabiliseerub järgmiste nädalate jooksul. Ainuke võimalus internetti saada on läbi mobiilse interneti, kuid selle on piiratud andmesidemaht. Kontoris on eraldi mobiilse interneti ruuter, kuid see vajab iga päev aktiveerimist ja sellel on ainult 1GB suurune andmesidememaht (Tõlkija: 1GB pole väga suur suurus, arvestades veel ka, et see on 3 inimese peale jagatud). Kuid me pole väga palju kontoris viibinud. Esmaspäevast alates veedame rohkem aega kontoris, kuid see on väljaõppe nädal, niiet aega interneti kasutamiseks väga ei jätku. Lahendanud olen probleemi nii, et ostnud kohaliku sim-kaardi koos interneti teenusega. Kuid sellel on veelgi suuremad andmesidepiirangud ja pooltel kordadel see ei tööta korralikult. Ja kuigi ma saaks teenuse limiit tõsta, kui see otsa saab, siis selleks peaks minema ma peatänavale ja leidma pakkuja, kes tõstaks mu limiiti. Ja harva on meil aega selleks, eriti nüüd, kui meil pole lubatud tänaval liikuda peale kella kuute, kui on juba pime. See kõik tähendab, et kuigi on mul pildid ja videod kõik valmis, pole mul mingit võimalust neid postitada. Järgmiste päevade jooksul külastame me ka ühte teist linna ja ma ei arvan, et olukord ei muutu paremaks. Tõenäoliselt pean ma ise lahenduse leidma ja optimeerima oma internetikasutust.

Rääkides nüüd mittetöötavatest asjadest, minu peamisel kaameral esinevad mõned probleemid. Kaamera arvab koguaeg, et ma vajutan välgu nuppu ja nüüd on välk teibiga kinni kleebitud, et ta koguaeg välja ei hüppaks. Teine sarnane kaamera näitas samasugust probleemi, niiet ma arvan, et probleem võib olla kliimas. Loodame, et kaamera hoiab ennast koos. Samuti, igakord kui ma avan oma sülearvuti, siis seal on sipelgad ekraanil. Oleks need siis ainult digitaalsed ja mitte päris sipelgad.

Laupäeval külastasime me pulma, kuid see tundus olevat rohkem ameerika pulma aafrika versioon. Ma arvan, et sellele ei aidanud kaasa fakt, et pulm paistis olevat ainult rikkamatele inimestele. Tundub üldiselt, et Buea, kus me viibime, on miski, mida mina kutsuks euroopa aafrikas. See on üpris sarnane üldpildis. Siin on palju ülikoole. Tundub, väljaspoolt vaadatuna ja ma pole kaua siin veel olnud, et neil toimub siin elamubuum. See selgitaks hindu, see selgitaks kogu linna. See tähendab samuti, et ükshetk tuleb sellele lõpp, kuid selleks ajaks oleme me siit juba ammu kadunud.

Autod on kõik mõlgitud. Ainuke võimalus siin autot osta on see sisse tuua Euroopast, Ameerikast või Aasiast. Ja Kamerunil on ka kõrge importmaks, mis lisandub lõplikule hinnale, niiet auto mis maksaks Euroopas 1000-2000€, võib siin kergesti maksa 3000€. See seletab, miks pole siin ka väga palju varuosi ja autodega sõidetakse nii kaua, kuni nad enam ei tööta. Lahendus selle jaoks võiks olla mootorrattad ja jalgrattad, mis on odavamad. Kuid kui hakatakse juba midagi nii kaugelt sisse tooma, siis miks piirduda jalgrattaga, kui on võimalus importida mootorratas. Eriti pidades silmas kohalikke tolmuseid ja mudaseid teid, võib leida seletuse sellele, miks mootorrattad on nii populaarsed ja jalgrattad on nii haruldased.

Pildid on valitud esmaspäevast. See koosnes peamiselt väljaõppest kontoris ja natuke veetsime aega kohaliku kuberneri kontoris. Kui teil on mingeid küsimusi, soove mida ma peaks tegema, siis andke teada. Kui teil on minuga kontakt olemas, siis on hästi, kui mitte, siis saatke mulle lihtsalt e-mail aadressile creativitasnova ät gmail punkt com. Ma oleks ülirõõmus, kui kuuleksin teie tagasisidet ja arvamusi.[/su_spoiler]